Sotsiaaltoetused puuetega inimestele
Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral.
Toetuse liike on mitmeid, kuid alati tuleb toetuse taotlemisel esitada:
1. toetuse taotlus;
2. taotleja pass või ID-kaart.
Lisaks sellele tuleb mõne toetuse liigi puhul esitada lisadokumente.
Taotluse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks võib esitada ka koos puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise taotlusega. Taotluse võib esitada iseseisvalt alates 16. eluaastast.
Sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr. Sotsiaaltoetuste määr 2016. aastal on 25,57 eurot.
Sotsiaaltoetuste liigid
– keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuste määrast (2016.aastal 69,04 eurot);
– raske või sügava puudega lapsele 315% sotsiaaltoetuste määrast (2016.aastal 80,55 eurot)).
Juhul, kui andmed lapse sünni kohta ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist (nt laps on sündinud välisriigis), tuleb selle toetuse puhul esitada täiendavalt lapse sünnitunnistus.
Toetust makstakse igakuiselt vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 65% sotsiaaltoetuste määrast (2016. aastal 16,62 eurot) ja mitte rohkem, kui 210% sotsiaaltoetuste määrast (2016. aastal 53,70 eurot) kuus.
– keskmise puudega isikule 50% sotsiaaltoetuste määrast (2016. aastal 12,79 eurot);
– raske puudega isikule 105% sotsiaaltoetuste määrast (2016. aastal 26,85 eurot);
– sügava puudega isikule 160% sotsiaaltoetuste määrast (2016. aastal 40,91 eurot).
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1) lapse sünnitunnistus, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist;
2) õppeasutuse teatis või õpilaspilet lapse õppimise kohta põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist ning toetust taotleb 16–19-aastast last kasvatav vanem;
3) perekonnaseisu tõendav dokument või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist ning toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;
4) teise vanema kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega vanematest.
Õppetoetuse suurus on 25—100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele (2016. aastal 6,39-25,57 eurot).
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1. õppeasutuse teatis õppimise kohta, õpilaspilet või üliõpilaspilet, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist;
2. dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta;
3. omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta.
Töötamistoetust makstakse puudega inimese enda poolt tehtud puudest tingitud töötamisega seotud tegelike kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni 10-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates. Kui kolme kalendriaasta jooksul tehtud lisakulud on maksimumsummast väiksemad, makstakse toetusena välja puudega inimese poolt kauba või teenuse eest tegelikult tasutud summa.
Toetusega hüvitatavad kulutused peavad olema tehtud töötamise ajal. Enne töötamise algust ja peale töötamise lõppu tehtud kulutuste hüvitamiseks toetust ei maksta. Toetust makstakse vastavalt esitatud kuludokumentidele kalendriaasta kestel tehtud kulutuste eest. Eelmisel kalendriaastal tehtud kulutuste eest makstakse toetust, kui avaldus toetuse saamiseks on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil.
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1. tööraamat või muu töötamist tõendav dokument;
2. dokument töötamisega seotud kulude kohta;
3. kirjalik selgitus puudest tingitud ja töötamisega seotud lisakulu vajaduse kohta.
Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16-65-aastasele puudega isikule majandustegevuse registris registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajalt rehabilitatsiooniteenuse saamiseks.
Alates 01.01.2016 töötamistoetust enam ei määrata.
• Neile, kellele on töötamistoetust makstud enne 01.01.2016 või kellel on töötamisega seotud kulud tekkinud enne 01.01.2016, makstakse töötamistoetuist edasi kuni määratud tähtaja lõpuni .
Sotsiaalkindlustusamet maksab 255,70 euro suurust töötamistoetust kolme kalendriaasta jooksul alates toetuse esmakordsest määramisest.
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumendina esitada dokument rehabilitatsioonikulude kohta.
Alates 01.01.2016 rehabilitatsioonitoetust enam ei määrata.
• Rehabilitatsioonitoetust saab alates 01.01.2016 taotleda rehabilitatsioonikulude eest, mis oli tehtud 2015 aastal.
Taotlusi kulude hüvitamiseks saab esitada kuni 30.06.2016
2016 aastal tehtud kulutuste eest toetust ei maksta.
Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates.
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
1. tööraamat või muu töötamist tõendav dokument;
2. dokument täienduskoolituskulude kohta.
Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest (klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt rubriigist “Klienditeenindused“) või koduleheküljelt rubriigist “Blanketid“.
Allikas: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee